Võru FC Helios üritab hea mänguga kodupubliku staadionile tuua

Esmakordselt Võru FC Heliose särgis II liigas mängivad Võru jalgpallurid võtavad algavat hooaega mäng-mängult, kuid loodavad hooaja lõpetada tabeli ülemises pooles ning kodumängude keskmise publikuarvu kolmekohaliseks kasvatada.

Meeskonna peatreeneri Jaanus Vislapuu sõnul minnakse ideaalis sihtima kõrget kohta, aga pole välistatud, et musta stsenaariumi käivitumisel tuleb võidelda hoopis püsimajäämise eest.

„Kui mängijad mängudel korralikult kohal käivad, siis ma usun, et on reaalne püüda ka esikolmikukohta. Aga aastad on näidanud, et vanematel mängijatel võib tekkida suuri probleeme kohalkäimisega ja siis on teine äärmus see, et üritaks vältida viimast kolme kohta,” ütles ta.

„Kui leitakse aega ja võimalust kohale tulla, paikneme hooaja lõpus tabeli esimeses pooles,” lisas meeskonna üks kogenumaid mängijaid Reijo Künnapuu. See oleks tema sõnul rahuldav tulemus, koht esikolmikus juba kordaminek.

Vislapuu tahab, et meeskond üritaks mängida head jalgpalli. „Sellist jalgpalli moodi jalgpalli, mida oleks ka rahval kena vaadata. Võit ja kolm punkti pole ainult eesmärk omaette, ükskõik kuidas saadud, aga üritame selleni jõuda ikkagi mõtestatud mänguga, niivõrd, kuivõrd see meie koosseisuga võimalik on,” ütles ta.

Meeskonna hooajaks valmisoleku kohta ütleb Vislapuu, et see on just selline, nagu saalitrennide ja paari kontrollkohtumise pealt olla saab. „Palju erinevaid mängijaid on kontrollkohtumistes läbi käinud ja mingit väga kindlat pilti ees pole, et kes, kus ja kuidas täpselt mängima hakkab, aga on mingid põhiideed, mida üritame ellu viia, ja on mängijad, kes on enamikul mängudel ja treeningutel kohal olnud – ilmselt siis ka suurem rõhk langeb nendele,” rääkis ta.

Mitmel eelmisel aastal Võru JK eestvedajaks olnud Künnapuu meenutas, et mullu ei mängitud enne hooaja algust ühtegi kontrollmängu, tänavu oli neid kolm. „Kindlasti tulevad kasuks need mängud, aga nende põhjal on midagi kaugeleulatuvat raske öelda, kuna iga mäng erines koosseis päris palju,” ütles ta.

Kontrollmänge oli Heliosel EJLi sisehallis toimunud taliturniiri raames kavas rohkemgi, aga Rõuge saalijalgpallurite karikaedu nimel tuli mitmest kohtumisest loobuda. „Kolm ettevalmistavat kontrollmängu Tallinnas jäi pidamata. Selle võrra on kindlasti keerulisem, sest sellist suure platsi tunnetust ja koostööd meil päris veel ei ole, mida sooviksime,” ütles Vislapuu.

Koosseis on veidi noorenenud

Helios sai nii II liiga koha kui ka enamiku mängijaist kaasavaraks mullu raskustesse sattunud Võru JK-lt. Senise Võru esindusmeeskonna mullusest tuumikust ei jätka Helioses vaid Soomes töötav Lauri Pilv.

Lisaks Heliose oma meestele on koosseisu tugevdamas veel eelmisel aastal Tartu JK Tammeka järelkasvumeeskondades mänginud Andre Ojala ja Jürgen Kolk ning mullu SK Imavere särki kandnud Kristo Perli ja Oliver Ossipov, Austraaliast naasnud väravavaht Ville Tüve ja veel üks puurilukk, Põlvamaalt pärit ja Rõuge Saunamaa saalikarikaedus osaline olnud Tommy Tooming.

„Kõige rohkem tunneme puudust veel ühest keskkaitsjast ja heast tipuründajast. Realiseerimisega on meil probleeme – kõik mängud oleme tekitanud päris palju ja päris häid võimalusi, aga sisselöömisega on suuri raskusi,” ütles Vislapuu.

„Senistes mängudes on kaitseliin palju vahetunud. Kui saame kaitses hakkama, tuleb ka rünnak järgi,” loodab Künnapuu.


 
Tõsisema vigastusega on hooaja alguses väljas vaid Eduard Desjatski, kes taastub põlveoperatsioonist ja peaks naasma mais. „Õnneks praegu [vigastusi] rohkem ei ole. Mõned väiksed asjad ikka, aga ei midagi tõsist,” sõnas Vislapuu.

Abijõudu saab meeskond IV liigas mängivast duublist. Vislapuu sõnul on duubli tänavune eesmärk anda pealekasvavatele noortele mängukogemust, samuti mänguminuteid nendele esindusmeeskonna mängijatele, kes seal piisavat koormust ei saa.

Turniiri alustatakse sel laupäeval Ahtmes, kus mängitakse Kohtla-Järve JK Järve II meeskonnaga. Esimesed kuus II liiga ida-põhjapiirkonna mängu tuleb võrulastel pidada võõrsil. „Ilmselt tähendab see suuri probleeme koosseisu kokkusaamisega, sest võõrsilmängudel on alati mehi vähem kui kodus, aga meil peaks olema piisavalt palju mängijaid ja ka selliseid ambitsioonikaid noori, kes tahavad mängida. Juhul kui vanemad, kogenumad mängijad mingil põhjusel kohale ei saa tulla, kasutame neid,” ütles Vislapuu.

Tema sõnul oleks väga hea saavutus, kui esimese kuue mänguga suudetaks võõrsil võtta kaheksa-üheksa punkti.

Kodumängudel eesmärgiks 100+ pealtvaatajat

Kodumurule pääseb Võru FC Helios aprilli lõpus ning tänavu püütakse teha kõik, et võimalikult palju pealtvaatajaid kodumängudele meelitada.

„Mängukava on väljas, tegeleme mängude turundamisega. Enamik kodumänge on laupäeviti kell 17, mis peaks olema väga sobilik aeg neid vaatama tulla,” lausus Vislapuu.

Tema sõnul on eesmärgiks saada igale kodumängule vähemalt sada inimest ja plaanis on korraldada võib-olla ka mõni suurem perepäevaga seotud üritus, kuhu tuleks 200–300 inimest. „II liiga seisukohalt oleks see juba korralik pealtvaatajate arv. Tulevad publikumängud, ka on meil olemas juba mõned kokkulepped, et pealtvaatajatele oleks ka pärast mängu huvitavat tegevust. Sellest kõigest täpsemalt anname teada enne kodumängude algust, aga jah, 100+ võiks olla sel aastal keskmine pealtvaatajate arv,” rääkis Vislapuu.

Ehkki Võru spordikeskuse staadioni kasutamise hind on aasta-aastalt tõusnud ja näiteks Väimelas saaks mänge pidada pea kolm korda odavamalt, on Võru FC Helios seda meelt, et linna esindusmeeskond peab mängima linna esindusstaadionil, isegi kui selle eest tuleb ränka raha maksta. Muud lahendust lihtsalt pole, kui tahetakse Võrus jalgpalli edendada ja publikule vaatamisväärset elamust pakkuda.

Võru FC Heliose esindusmeeskonda toetavad Võru linn ja Võru Disainmööbel. Loodetavasti lisandub hooaja käigus toetajaid veelgi ning täidetud saab ka meeskonna särgisponsori koht.


Kunstmuru puudumisel tuli Võru jalgpalluritel (loodetavasti viimast korda) hooajaks valmistumisel saalitreeningutega leppida. Pildil Võru FC Heliose juht ja peatreener Jaanus Vislapuu ning esindus-meeskonna mängija Arsen Katšmazov. Foto: Priit Lööper